SJUNIL MUK’UL MANTALIL TA SPAMAL SLUM SK’INAL MEJIKO
Muk’ ul Mantalil la yich’ pukel ta a’ yel ta Diario Oficial de la Federacion ta jo’ eb yu’ un ferbrero ta ya’ wilal 1917
Slajib Mantalil jun pukbil ta a’ yel ta DOF27-05-2015
Sbajkajal K’op
Sbajkumul a’yej
Yich’el ta muk’ jch’iel jk’opojel sok wentainel ta stojolik
Xchebal mantal. Te slum sk’inal Mejikoe junax stukel sok majnax yomol tsobol.
Te slum sk’inal Mejikoe, bayel ta jchap talel kuxlejalil jajchem stalel sts’unbal ta stojol naklejetik, ja’ik te macha’tik teynanix nakajtik namey k’inal k’alal julik ta lok’el te kaxlanetike, tey to yich’ojik ta muk’ te snail stsoblejik, smantal skuxlejalik, slekil sk’ulejalik sok sk’op ya’yejik ta sp’ijil sjol yo’tan ta stukelik.
Ja’me ya yich’ ich’el ta muk’ bit’il tsakal ta sjol yo’tanik stalel skuxlejalik te bats’il naklumetik te ja’me jich ya xk’ot ta nopel ta chapel te macha’ ya yak’ ta tuuntesel bin albil sk’oplal ta swenta bats’il naklumetik.
Ja’ slumal bats’il jnaklumetik te mach’atik yomol tsobololik sok stalel skuxlejalik kuxinemik ta slum sk’inalik sok ay a’tel jtuunel yu’unik sok bit’il ya stuuntesik stalelik.
Te yich’el ta muk’ slumal bats’il naklejetike, jich ya xk’ot ta pasel te bit’il ya yich’ albel sk’oplal ta sjunil mantal te yich’el sba ta muk’ stukelik, yomol tsoboluk te slum sk’inal Mejiko. Te stsakel ta muk’ slumal bats’il naklejetik sok te bik’tal lum te banti nakajtike, ya yich’ albel sk’oplal te sjunil muk’ul mantaletik sok mantaletik yu’un te spamal lumetik ta Mejiko, ya sk’an ayuk ya yich’ tsakel ta muk’ jich bit’il ay ta sjachibal mantaletik tsakal sk’oplal ta kaj ya’yejaltak te la yich’tiklayix alel ta yajtalul mantal ini, sk’op ya’yejal skuxlejal jteklumetik sok naklejetike.
A. Ja’ muk’ul mantalilto ya sna’be sba sok ya schapbe sbe te lumetike sok te xch’in lumalik te bats’il ants winiketik kolem ta schajpanel sok, te slok’ibe, ta stukelnax swenta:
I. Ta snopojibal yu’unik ta yolilik bit’il ya sk’an skuxinik sok bit’il ya sk’an stsob sbaik ta spisilik, ta stak’inik, ta tsobwanej sok stalelik.
II. Ya yak’ stukelik te bit’il stojtesibalik ta skomel sok schajpanel te sk’op-ya’yejik ta yolilike, ja’ ya skomon tik’ sbaik ta spisil ta ja’ ini muk’ul mantarilto, ja’ yich’el ta muk’ te binti chajpanbil ta stulutule, ja’ ta sbeik kirisianuetik sok, yu’un jich ya xchikna ta ilel a, te slekilal sok stulanil te antsetike. Te mantaril yame yich’ chiknantesel sk’oplalil sok te bit’il ya xk’ot ta ch’unel yu’un jchapmulil mok ta chajpajibaletik banti wentainbil.
III. Stsael j-a’tel jtunel yu’unik jich bit’il xchajpoj ta stukelik, yilojik talel ta stalel xkuxlejik te stek’anel yaj a’tel jtunelike mak ajwalel yu’unik yu’un ja’ ya yil te bin yilel ya xchajpan baik ta yutil sna slumalik tulanme sk’oplal te ansetike sok te winiketike te ya xju’ ya stsaawan ya stek’anwanik sok pajal ya yich’ik tsael tek’anel ta a’tel; ja’nix jich spasel ya’telul ta swenta te banti la yich’ik komon tsael tek’anele, ja’nax me yu’un tulan sk’opal ya yich’ ich’el ta muk’ te jmaj nitil lumetik sok spamal sk’inal Mejikoe sok bin yilel yiloj swentainoj sba ta jujun tal ta jusejp lumetike, Te bin yilel xchajpoj sba jujun jteklume, mame ya xju’ ya skom ya smak te jamal ay ta tuunesel te sk’op ya’yejal stsael stek’anel j-a’tel jtuneletik ta jujun jteklum jich ts’ibabil ta mantalil jun ta stojol te winik antsetike.
IV. Xk’uxutael sok smuk’ubtesel te sk’op ya’yejike, bitik sna’ojik sok ta spisil te sjo’tak te jich xchapojik te stalelik sok te sna’obil sbaike.
V. Skanantael sok slekubtesel te yawilik sok xk’uxutael te banti stik’oj sba ta slumal sk’inal te ta slajibal chiknantesbil ta ja’ ini muk’ul mantarilto.
VI. Ochel, sok yich’el ta muk’ te staleik sok sk’aemalik te bitik ay yu’unik sok te sk’inalik yu’uninejik te ta slajibal chiknantesbilik ta ja’ muk’ul mantalilto sok te mantariletikxan ta skajalkajbele, jich bit’il te sbeik staojik yu’un ta yoxtulule mok ja’ te yajwaleltak ch’in lume, ta stuntesel sok sjamel k’inal-a te bitik k’uxuntabil u’ninlabil stalel ayik te batik nakajtik sok te banti smakojik te ch’in lumetike, bitik ma xtij mach’atik smakojbe yamak’ul yu’un jtunel leke, ta slajibal te ja’ Muk’ul mantalilto. Ta swenta slok’ib te ch’in lumetik yame stak’ stsob sbaik ta sk’op te mantarile.
VII. Stsael, ta jtejklumetik sok slumal te bats’il ants winike, tejk’anbilik ta stojol j-at’el jtuneletik.
Te muk’ul mantariletik sok mantariletik ta Tsobil Jtsob Jtejklumetik yame sna’tiklabe sba sok yame skombe yip ja’ ini beetik ta jtejklumetik, yu’un jich nopbil stulantesel ta yak’elbail sok stejk’anelbail ta tsobwanejil ta spasemal sok stalelik sok jtojteswanej yu’un stukelik.
VIII. Ochel ta spisil mantartesel yu’un Jtsob Jtejklum. Swenta schajpanel lek te bee, ta spisil slekil nopbenaltak sok te bit’il aybel k’aemaliletik sok swentalainelbel taleliletik ja’ yich’el ta muk’ te mantal ta ja’ muk’ul mantalilto. Te bats’il ants winiketik spisilme k’aal ay sbeik ya stak’ xk’otik ta k’asese k’opetik sok ta koltawane ja’ teme ya sna’be sba te sk’op ya’yeje sok te stalele.
Te muk’ul mantariletike soknix mantaliletik yu’un stsobil jtejklum yame xchiknantesbe yejtal te kolem ta slajinel sk’oplal sok ta stukel te binti lek ya yal xtuun yu’un sok te binti ya sk’an ya sta te slumaltak bats’il ants winiketik jich bit’il ta jujuntik stsobobilbail, jich bit’il te jtojteswanejetik swenta sna’obiltak sbaik te slumalik bats’ilwiniketik jich bit’il stsobobilbail ya xtunik ta komon stuntesel.
B. Ta Stsobil Jtsob Jtejklum, te Jtsob Jtejklumetik sok te Jtejlumetik, ta swenta stijel te junpajalnax ya stak’ bats’il ants winiketik sok ta stup’el te biluk snopel p’ajawil, yame xchiknantesik te yawil ts’ibojibaletik sok slajinel sk’oplaltak ta tsobwanejetik ya xlajtun swenta xchajpanel ta joyob ay sbeik te bats’il winiketike sok sp’olesel yochesel sbaik te slumalik sok ch’in lumetik, bitik yu’un yame sk’an yich’ lajinel sok junaxme ya sk’an a’telinel sok stukelik.
Ta swenta yak’elbaila te me’baliletik sok jilel yu’un te binti ya yuts’in te lumlumtike sok sch’in lumalik te bats’il anst winiketike, lek yutsilal te j-a’tel jtuneletik ja’ ay ta sk’abik te:
I. Stenel ta sp’olesel ta xat’el sjoylejaltak te bats’il winiketik yu’un jich nopbil ta yak’bel yip te stak’inik ta ch’inlumetik sok slekubteselbel te xkuxlejalik ta slumalike, yu’un ya xchap ya’telik ta yoxtululik te jspas mantar ajwaliletike, soknix te yu’un yak’o sbaik a te ch’inlumetike. Te j-a’teljtuneletik ta jteklumetik yame xchapik ta pajalnax banti ya yak’beik stojol te ch’in lumetik ya skanantaik ta stukelik te binti manel ya sk’an ya yaiyike.
II. Schapel sok xch’ijtesel ta skajalkaj te nopjunile, ya xkoltaoto te p’ijtesel ta cha’ten k’op a’yej sok te yalel moel talelil, te snopel ts’ibetik, slajinel te p’ijubtesel ya xtun leke, nojptesel ta yak’el muk’ubuk sok p’ijubtesel ta yoxkajalbel nopjun sok ta olil te toyolix ae. Yame schiknajembeel jun bit’il staik koltael tak’inetik swenta te jnopjun bats’il ants winiketik ta spisil te jaykaje. Yame schajpa sok schiknatesel sk’oplalil p’ijubteseletik yu’un ya’yejul ta jxajt’ ak’a snabe sba te binti ijkitalabil yu’un stalel te slumaltake, ja’nix chikan te mantariletik ta skajalkajbele sok yame yich’ jojk’olaelbel ta sch’in lumalik te bats’il ants winiketike. Yame yich’ sujel te ich’el ta muk’ sok sna’tiklael sba te bitik yalemoel taleliletik ayik ta tsoblume.
III. Xchapel lek te ochel ta smelelil ta abatienel yu’un tulanil swenta smuk’ubtesel bit’il ya xk’ot stabel sba yu’un tsob lume, stuntesel ta smelelil te bats’il poxil wamaletike, jich bit’il ya xkoltaotik yu’un swe’el yuch’balik te bats’il winiketik swenta bitik chajpanlabil yu’un te we’liletike, ja’nix yu’un stukelik te ch’ujch’ul alaletik ta jtejklume.
IV. Slekubteselbel te xkuxlejalik slumalik bats’il ants winiketik sok te yawilik swenta banti ya sjam k’inal ya’yejike sok xcha’meltsanel, swenta ya stij sbaik yu’un ya stak’ x-ochik a te yak’el stojol ta komon stuntesele sok te ma komonuk ya xtun swenta spasel sok slekubtesel te naetike, jich bit’il smuk’ubtesel te bantik ya xk’ot te abatineletik yu’un jtunel ta tsobole.
V. Stsakel ta wenta te bats’il ants winiketik yu’un xch’ijtesel, ta swenta koltael yu’unme a’telil te ya sitin, sok skoltael ta stulanil, stael ta majtantesel swenta ya xkoltaot a te p’ijubtesele sok yu’un ya yak’ sba ta snopel stukel bit’il ay xkuxinel te slumale.
VI. Sjamel te banti stsako sba te sk’asesibal a’yejetik yu’un jich ya stak’ stsob sba a te lumetike, swenta smetsanel sok smuk’ubtesel sbelal te sk’asesibal-a’yejetik sok te muk’ sk’asesibal k’opetik. Ya schiknantesbey sk’oplalil swenta yu’un te lumetik sok sch’in lumalik te bats’i ants winiketik yu’un ya stak’ staik-a, ya stijik sok ya skanantaik te sk’asesibal-a’yej, yu’un te binti la slajinix schajpanel te mantariletik ta skajalkaj schajpile.
VII. Skoltayel te a’teliletik ya sitine sok yesmatesel te skotajibalik slumalik bats’il ants winiketik swenta stijel bail yu’un ya stak tael ta bayel te yochib stak’inik, smuk’ubtesel te majtanteseletik swenta te sk’atp’unel sok te komon stuntesel ya xkoltaotik yu’un ta sp’oleselbel a’telil, ta stsobel te lekil a’tejibal swenta sch’ijteselbel ta stukel stulanil yu’un sit ya’tel, jich bit’il ta swenta schajpanel lek te ochel ta junpajalnax te bit’il ayik bitik we’lil sok spujkelchonel.
VIII. Xchiknatesel tsobwanejil ta tsobol swenta skoltael te jk’axel yan lumetik bats’il ants winiketik, te ta sjoylejal stsobil tsob lum jich bit’il ta yan lum k’inal, yu’un smetsanel ta schajpanel lek sbeik te j-a’teletik te jtojeletik ta a’tel k’inaletik; slekubteslael te xkuxlejalik yu’un stulanilik te antsetike; skoltael ta chajpambil sk’oplalil ta stukel te p’ijubtesel sok ta mak’linel te alaletik sok te jch’ieletik yal xnich’anik te jk’axel yan lumetik; skanantayel yu’un yich’el ta muk’ sbeik ta kirisianoil sok stijel ta pukel sk’oplalil te stalel xkuxlejalike.
IX. Sjojk`obel te slumalik bats’il ants winiketik ta smeltsanel Xchajpib bit’il te Stsobil jtejklum Sp’oleselbel sok te Tsob Jtejklumetik sok te Jtejklumetik sok, jich bit’il, stsobel te tak’ueletik sok te snopojibal yu’unik ya yalike.
Swenta xchapel lek xch’unelbel spasel te sujel ak’bil yejtal ta ja’ ini k’ejel ayto, te Chapojibal yu’un Jchap mantariletik te snail tsobel yu’un Muk’ tsobojibal, te sk’oponibal mantariletik ta stsobil jtejklumetik te j-a’tel jtuneletike, ta yutil te banti k’alal smakobil a’tel, yame schiknatesbeik spukubiltak te ja’ nanix swentail a te xch’unel sujel yu’un te lok’esbil stojo te ya yich’ ch’unele, jich bit’il stalel sok te bit’ilbeel swenta te ch’in lumetik ak’a yak’ sbaik ta snopel sok ta skanantaelbel ta stukelik.
Mame ayuk ta uts’inel naklumetik, jujutsop steklumalik sok slumal yantik naklumetik, pajal me ay ich’el ta muk’, jich bit’il ya’yejal ta muk’ul mantalil.