El tseltal es parte de la familia lingüística del maya y tiene diversas variantes, las cuales se autodenominan: bats’il k’op (del occidente), bats’il k’op (del norte), bats’il k’op ...

SJUNIL MUK’UL MANTALIL TA SPAMAL SLUM SK’INAL MEJIKO

Muk’ ul Mantalil la yich’ pukel ta a’ yel ta Diario Oficial de la Federacion ta jo’ eb yu’ un ferbrero ta ya’ wilal 1917
Slajib Mantalil jun pukbil ta a’ yel ta DOF27-05-2015

Sbajkajal K’op

Sbajkumul a’yej

Yich’el ta muk’ jch’iel jk’opojel sok wentainel ta stojolik

Cheb xcha’winik mantal. Mame ayuk ta pasel te ya yakik’ ta stojel mulil ta milel, ta ye’tal, ta majel, ta te’etik, spisil bit’ik xan, toyol stojol mulil, ta spojel biluk te bitik ay yu’un, sok xan yantik bit’ik chojpol ta pasel. Spisil mulil ya me sk’an pajal sok te stojolile sok te stojol te biluk ixlanbile.

Mame skuy ta pojel te bitik ay yu’un te tul winik sok ja me ya pas mantal te chajpanwanejetik te yas stojik te smul mok ta stojel spatan, ja’nix jich te albil yu’un xchapanwene yu’un ta stojel mulil yu’un joch’winik jachemtel ta spasel jun mulil. Ja’nix ma me Skuy ta spojel te bitik ay yu’un te k’alal ya spas mantal te chajapanwaneje yu’un ta k’ulejilil mulil jich bit’il le albil sk’oplal ta mantalil baluneb wak’winik, te le ak’bil ta nael stojol sk’oplal ta banti stsobil jtejklum yu’un biluketikte te k’ebilik ta swenta tojolil bit’il albil yu’un te mantalile, ja’nix jich ta swenta te biluketike te ay ta stojol swenta yu’un slajib mulil. Ta swenta slajib ya me yich’ albeyel jun sbeil jich bit’il ya yalbeele:

I. Jame sjoylejal sok stukelil yu’un sk’oplal mulil k’op;

II. Komon chapbil mulil sbiil te mach’a ya yotsesbey xchamel sbak’etal, stsakel snak’el krisanuetik, yelk’anel karo, xchonel yilbajinel krisanuetik, stael k’ulejalil ta chopol a’tel sok bitik ya x-ayan jich bit’il to:

a) Jaik’ te at’ibaletike, te xtuun yu’un spasel mulil, manchukme ma albiluk sk’oplal te ch’ak mulil te ya yalbey sk’oplal yu’un mulil k’op, ayuk me bayal sk’oplal ta swenta te mulil pasbile.

b) Te me bajba jaik te at’ibaletik, te xtuun yu’un ta spasel mulil, te me tuunot mok ta swenta snak’el mok skapel biluketik swenta yu’un mulil, ja’nax me sok banti ya tsobot sk’oplal yu’un te bit’il albil ta kajale.

c) Spisilme te yakik ta tuunel yu’un spasel muliletik ta swenta yoxebal winik, te me yu’un la ya’ay stojol te yawale sok te me mala yalbey te túnele mok te me aybila spas te bit’il ma pasteje.

d) Te mach’atik ay ta sbiil yoxebal winiketik, te me ay bayal sk’oplalul yu’un slajinel te stojol te muliletik pasebile mok yu’un tsobol pas mulil, sok, te mulawile yu’un muliletik ya skusba bit’il yawal.

III. Spisil ch’iel k’opojel te ay uts’inel ya ya’ay ta stojol yame stak’ yak’ ta ilel sok ta na’el te binti ta lekil a’tel stao sok yantik bin ya x-ayan yu’un te bin spaso ta yutsil yo’tan sok te ma sna’ bi chopol ya yich’ tunesel ta spasel mulil yu’un bin ya x-ayan yu’une.