El tseltal es parte de la familia lingüística del maya y tiene diversas variantes, las cuales se autodenominan: bats’il k’op (del occidente), bats’il k’op (del norte), bats’il k’op ...

SJUNIL MUK’UL MANTALIL TA SPAMAL SLUM SK’INAL MEJIKO

Muk’ ul Mantalil la yich’ pukel ta a’ yel ta Diario Oficial de la Federacion ta jo’ eb yu’ un ferbrero ta ya’ wilal 1917
Slajib Mantalil jun pukbil ta a’ yel ta DOF27-05-2015

Chaneb Sk’oplal

Ya’tel ya stak’ spasik a’tel tuuneletik, ay ya spasik mulil tulan mulil mak ay joil binti ya sk’an spas sok bitik ay yich’o ta wenta Estado

Oxlajuneb swakwinik mantal. Te sbiil Sistema Nacional de Anticorrupción, ja’me nail chajpajibal yu’un ya xk’uxin sbajsok yantik a’tel tuuneletik sok spisil ajwaliletik mach’a ay ta swentaik ta yilel, stsakel sok ayk’beyel stojel smul mach’a bajk’el nax ya spas ya’telik te ja’ sk’oplal ay ta swenta yilel ta stuuntesel ta lek sok skananteyel tak’in. Ja’ yu’un yame yich’ ch’uunel a’yej to:

I. Te sistema sbiile, ay me mach’a ya xk’uxin sbajsok te ja’ik me te muk’ul jololetik yu’un te Auditoría Superior de la Federación de la Fiscalía Especializada en Combate a la Corrupción sok secretaría yu’un muk’ul Ajwalil mach’atik ya x-atejik ta yolil chajpajibaletik; mach’a yich’o ya’tel ta presidenteil yu’un Tribunal Federal de Justicia Administrativa; presidente yu’un snail chajpajibal jich bit’il ay sk’oplal ta swakebal artikulo li’ta mantalil jun; ja’ jich bit’il abat yu’un Consejo de la Judicatura Federal sok Comité de Participación Ciudadana.

II. Te Comité de Participación Ciudadana sbiile, yame yich’ tik’el ochel jo’tul krisanuetik te ja’ik me te mach’a yak’o ta ilel slekilal spasel sok ya sna’bey swentail ta kananteyel sok yich’el ta wenta te komon tak’in ya xtuun yu’unik te krisanuetike sok yame yich’ ya’tel jich bit’il ay sk’oplal ta mantalil jun, sok

III. Te Comité Coordinador del Sistema, ja’me ya xch’uun bit’il ay sk’oplal ta mantalil jun:

a) Xchajpanel bit’il lek ya spas ya’telik sok yame xk’uxin sbajsok yantik nail chajpajibaletik;

b) Xchajpanel sok spasel lek ya’telul ta swenta stusel ta lek sok yich’el lek ta wenta te komon tak’ine sok yilel mach’a ya xk’axumtay ta spasel sok mach’a bajk’eletik ya spas ya’telik, ja’ yu’un yame yich’ ilel binti swentailuke.

c) Te xchajpanel ta swenta yak’el sok yich’el, skanantayel sok yach’ubtesel k’op a’yejetik te ya spastaj ta snail chajpajibaletik wentainbil yu’un muk’ul ajwalile;

d) Te xchajpanel slijkib ya’yejal sok stulantesel bit’il ya xk’uxin sbaik sok a’tel tuuneletik swentaine muk’ul ajwalil ta stusel sok skanantayel bit’il ya yich’ lajinel te komon tak’ine;

e) Ta xcholel sk’oplal binti k’ot ta pasel ta sjunaltel ja’wil sok binti ya’yejil la xchajpan ta pasel.

Ta xcholel sk’op ya’yejal into, yame stak’ yalbey sk’oplal binti pasel ya sk’an te ja’nax mame xyal te xk’uxine sbajsok a’tel tuuneletik, melel ja’me sleel bit’il chajpanel ya sk’an ta stulantesel ya’tel te nail chajpajibale sok yak’beyel yich’ stsaj te machuk ta skaj sbajk’elil ya spas te ya’tele, ja’nix jich bit’il ya stulantes sok binti pasel ya sk’an ta yolil chajpajibalil. Te a’tel tuuneletik te ja’ ya’tel te ich’om tsaile, yame xcholbey ta stojol Comité te binti yakal ta spasele.

Te jujsejp estadoetike yame xchajpan sbaik binti pasel ya sk’an te manchuk ya yich’ pasel bajk’elil, ja’ yu’un pajal me ya yich’ pasel sok a’tel tuuneletik ta swenta yilel, skanantayel te komon tak’in yu’un krisanuetik sok yak’beyel stoj smul te mach’a ta bajk’eli ya spas ya’tele.