El tseltal es parte de la familia lingüística del maya y tiene diversas variantes, las cuales se autodenominan: bats’il k’op (del occidente), bats’il k’op (del norte), bats’il k’op ...

SJUNIL MUK’UL MANTALIL TA SPAMAL SLUM SK’INAL MEJIKO

Muk’ ul Mantalil la yich’ pukel ta a’ yel ta Diario Oficial de la Federacion ta jo’ eb yu’ un ferbrero ta ya’ wilal 1917
Slajib Mantalil jun pukbil ta a’ yel ta DOF27-05-2015

Sbajkajal K’op

Sbajkumul a’yej

Yich’el ta muk’ jch’iel jk’opojel sok wentainel ta stojolik

Sbalunlajunebal mantal. Ma’yuk mach’a ya stak’ tsakel yu’un j-a’teljtunel muk’chukawal ya xk’a ta lajcheb xcha’winik ora, ja’ a te k’alal mach’a ya x-och ta sk’ab te mantare, ma’yuktome na’bil stojol a te binti spasbil bit’il tsakalbel ta xcholbele; te jmulawil teme la yak’ ta swenta te mach’a lebil smule, ta yawil, yorail sok bitik a chiknaj ta pasele, jich bit’il na’obilbailetik te chikanik yu’un ay biniti pasbil te mantaril ya yak’ ta ilel jichuk muliletike sok te yu’unix smelelil pasbil yu’un a te mach’a albile mak yu’unix la spas a te ya’tele.

Te tus muliletike ja’nax me ya xju’ sk’anbey ta stojol juez yu’un xchajpanel muliletik te mach’atik maba muk’ul muliletik, jich me ya stusan ta lek te mulile, ya yil mach’a stao uts’inel, ya sk’anbey testikoetik yu’un manchuk me ochemix ta chukel a.Te juese ja’me ya yak’ mantal ya xbajt ta tut chukibal, yan stukel te mach’a spaso muk’ul mulile, jich bit’il mach’a ya xchajpan pas mulil, milawal, tsak ants, tujk’anwane, yantik xan mu’k’ul mulil ta stojol mantalil jun sok te smakel lekil kuxinele.

Ja’ te mantaril ya slajinbe sk’oplalil jich yu’un ja’me te jchapmulil ya stak’ stup’inbe skolel te ta stulutul tsakalbel ta chajpanele.

Te sk’alelal swenta slok’eslael sjunil te banti tsakal ta xchajpanelbel yame stak’ makel ja’nax teme ya yak sk’op te mach’a tsakale, ja’me jich te bit’il yalojbe sk’oplalil te mantarile. Ta snajtuteselbel te mach’a tsakbil yu’un te yuts’inwanej yame stoj smul yu’un mantaril ta chukel. Te j-a’tel jtunel ja’ ya’telik yu’un xchiknatesel yawilik te mach’atik ayik ta k’ejel te mach’a tsakbile, ta ja’nanix sk’alelal a te sbabial ak’bil ta ilel ma stak’ yich’be slok’om yu’un sjunil te banti tsakal ta chajpanelbel sok te mach’a ya slajin xchapel yu’un te ch’in chukibal, mak te sk’anobil yu’un smakel sk’alelal muk’ul mantaril, yame sk’an yich’ ik’el te jchamulil yu’un te k’ejel albil te binti pambil yu’un stukel ta sts’akatesel te sk’alelal sok, teme mala ych’be sjunil li’ ta oxebel orai ta patil kolme a te mach’a ay ta chukele.

Spisilme chaptiklaelbel ja’nanixme ya sk’anbel t’unel a yu’un te binti pasbile mak paslabil muliletik na’bilix stojol pasbil yu’un stsoko sba sok xchapelbel. Teme yu’un ta st’unelbel ay binti yan ya xchiknabel yu’unix spaso yilel ae. Ya yich’ t’unel, yu’unme yan sk’an k’ejel ya yich’ jojk’oel a, ma’yuk uts’inel yu’un ta patil ya stak’ ya xju’ stsobelbel, teme yu’un ja’ jiche.

Teme yu’un ta patil ya yich’bel chiknatesel yu’un makbil te stsakobel sba ta chajpanel stsobo sbaik ta sleel smulik te mach’a ma’yuk smul ya xi’ yu’un ya’tel ta lekil chapel mak yu’un ya yich’bel ak’el ta stojol yan jchamulil ak’a sk’an ta yanlum k’inal, yame stak’ ya xkejcha, te xchajpanelbel junax sok te sk’alelal swenta xcha’tsakel ta jun ya’telinel mulil yu’un chukel.

Spisil uts’inel ta yutil chukibal mak chukibaletik uts’inel mame ayuk albil ya’yejal ta mantal jun, yak’el tak’in ta yutil chukibal, ja’ me mulil te ya xchajpan mantalil sok ya smakbey sk’oplal ta pasel tuuneletik.